Asünkroonsete mootorite piduriahelad

Pärast vooluvõrgust lahtiühendamist jätkab elektrimootor liikumist. Sel juhul kasutatakse kineetilist energiat igasuguse liikumistakistuse ületamiseks. Seetõttu muutub elektrimootori kiirus pärast teatud ajaperioodi, mille jooksul kogu kineetiline energia ära kasutatakse, nulliks.

Selline elektrimootori seiskamine vabalt töötavas inertsis... Paljud elektrimootorid, mis töötavad pidevalt või märkimisväärse koormusega, peatatakse vabakäigul.

Nendel juhtudel, kui vabavooluaeg on oluline ja mõjutab elektrimootori tööd (sagedaste käivitustega töötamine), kasutatakse liikuvas süsteemis salvestunud kineetilise energia kunstliku muundamise meetodit nn. peatumine.

Kõik elektrimootorite seiskamise meetodid võib jagada kahte põhitüüpi: mehaanilised ja elektrilised.

Mehaanilise pidurdamise käigus muundatakse kineetiline energia soojusenergiaks, mille tõttu mehaanilise piduri hõõrdumine ja külgnevad osad kuumenevad.

Elektrilisel pidurdamisel muundatakse kineetiline energia elektrienergiaks ja sõltuvalt mootori pidurdusviisist lastakse see kas võrku või muudetakse soojusenergiaks, mida kasutatakse mootori mähiste ja reostaatide soojendamiseks.

Selliseid pidurdusskeeme peetakse kõige täiuslikumaks, milles elektrimootori elementide mehaanilised pinged on tühised.

Dünaamilised piduriahelad asünkroonmootoritele

Pöördemomendi juhtimiseks dünaamilise pidurdamise ajal faasirootori asünkroonmootor vastavalt aja seadistusega programmile kasutatakse meie ahelate sõlmpunkte joon. 1, millest skeem stris. 1 ja alalisvooluvõrgu olemasolul ning joonisel fig. 1, b — selle puudumisel.

Rootori pidurdustakistid on käivitustakistid R1, mille aktiveerimine dünaamilises pidurdusrežiimis toimub kõnealuste ahelate sõlmedes näidatud kiirenduskontaktorite väljalülitamisega, tingimuslikult ühe kontaktori KM3 kujul, väljalülituskäskluse annab liini blokeerimiskontakt kontaktor KM1.

Riis. 1 Juhtahelad mähitud rootori asünkroonmootorite dünaamilise pidurdamiseks koos ajastuse reguleerimisega alalise võrgu olemasolul ja puudumisel

Staatori mähises seisva alalisvoolu ekvivalentväärtus on toodud joonisel fig. 1 ja täiendav takisti R2 ning joonisel fig. 1.b trafo T teisendusteguri sobiva valikuga.

Pidurikontaktori KM2 saab valida kas alalis- või vahelduvvoolule, olenevalt vajalikust käivituste arvust tunnis ja käivitusseadmete kasutamisest.

Antud joon.1 juhtimisahelaid saab kasutada dünaamilise pidurdusrežiimi juhtimiseks oravapuuriga rootori asünkroonmootor… Selleks kasutatakse tavaliselt diagrammil näidatud trafo ja alaldi vooluringi. 1, b.

Pidurdusahelad vastandlike asünkroonmootorite abil

Pidurdusmomendi juhtimisel pöörlemiskiirusega reguleeritava orav-rootori asünkroonmootoriga vastandudes kasutatakse joonisel fig. 2.

Seda kasutatakse lülitusvastase releena kiiruse reguleerimise relee SR monteeritud mootor. Relee seatakse pingelangule, mis vastab nullilähedasele kiirusele ja on võrdne (0,1–0,2) ωmouth

Kett kasutatakse mootori peatamiseks vastassuunalise pidurdamisega pööratavates (joonis 2, a) ja pöördumatutes (joonis 2, b) ahelates. SR-käsku kasutatakse kontaktorite KM2 või KMZ ja KM4 väljalülitamiseks, mis ühendavad staatori mähise võrgupingest lahti mootori nullilähedasel kiirusel. Vastupidisel SR-il käske ei kasutata.

Riis. 2 pidurijuhtimisahela sõlme, vastandades vändaga avatud rootoriga asünkroonmootorit koos pidurduskiiruse reguleerimisega pööratavates ja mittepööratavates ahelates

Üheastmelise vastulülitiga seiskamisrežiimiga mähitud rootori asünkroonmootori juhtplokk, mis koosneb R1 ja R2, on näidatud joonisel fig. 3. Lülitusvastane juhtrelee KV, mida kasutatakse nt. pinge relee DC tüüp REV301, mis on ühendatud rootori kahe faasiga läbi alaldi V. Relee kohandub pingelangusega.

KV-relee seadistamiseks kasutatakse sageli täiendavat takistit R3.Ahelat kasutatakse peamiselt vererõhu ümberpööramiseks koos joonisel fig. 3, a, kuid seda saab kasutada ka pidurdamisel pöördumatus juhtimisahelas, mis on näidatud joonisel fig. 3, b.

Mootori käivitamisel lülitusvastane relee KV ei lülitu sisse ja rootori takisti R1 lülitusaste väljastatakse kohe pärast käivituskäskluse andmist.

Riis. 3. Juhtahelate sõlmed pidurdamiseks pöörleva rootoriga asünkroonmootoritega, millel on kiiruse reguleerimine tagurdamisel ja pidurdamisel
Tagurdusrežiimis pärast tagurdamise (joonis 3, a) või seiskamise (joonis 3, b) käskluse andmist suureneb elektrimootori libisemine ja KV-relee lülitub sisse.

KV-relee lülitab kontaktorid KM4 ja KM5 välja ning viib seega mootori rootorisse impedantsi Rl + R2.

Pidurdusprotsessi lõpus asünkroonmootori nullilähedasel kiirusel ja ligikaudu 10–20% seadistatud algkiirusest ωln = (0,1–0,2) ωset, lülitatakse KV-relee välja, andes astme väljalülitamise käsu voolule R1 kasutades kontaktorit KM4 ja elektrimootori ümberpööramiseks pöördahelas või käsku elektrimootori seiskamiseks pöördumatus vooluringis.

Ülaltoodud skeemides saab juhtseadmena kasutada juhtkontrollerit ja muid seadmeid.

Asünkroonmootorite mehaanilised pidurdusskeemid

Asünkroonsete mootorite seiskamisel, samuti liikumise või tõstemehhanismi hoidmiseks, näiteks tööstuslikes kraanade paigaldistes, rakendatakse mehaanilist pidurdamist seisvas olekus väljalülitatud mootoriga. Seda pakub elektromagnetiline klots või muud pidurid kolmefaasiline elektromagnet vahelduvvool, mis sisselülitamisel vabastab piduri. Piduri solenoid YB lülitub sisse ja välja koos mootoriga (joonis 4, a).

Piduri solenoidi YB pinget saab anda pidurikontaktorist KM2, kui pidur on vaja välja lülitada mitte samaaegselt mootoriga, vaid teatud viivitusega, näiteks pärast elektripiduri lõppemist (joonis 1). 4, b)

Pakub viivitust aja relee KT saab käsu aja käivitamiseks, tavaliselt siis, kui liini KM1 kontaktor on välja lülitatud (joon. 4, c).

Riis. 4. Asünkroonmootorite mehaanilist pidurdamist teostavate ahelate sõlmed

Asünkroonsetes elektriajamites kasutatakse elektromagnetilisi alalisvoolupidureid ka elektrimootori juhtimisel alalisvooluvõrgust.

Asünkroonsete mootorite kondensaatorpidurdusahelad

Kasutatakse ka AM-i peatamiseks oravapuuri rootoriga kondensaatorpidurdus enesest erutunud. Seda pakuvad kondensaatorid C1-C3, mis on ühendatud staatori mähisega. Kondensaatorid ühendatakse vastavalt tähtskeemile (joonis 5, a) või kolmnurgale (joonis 5, b).

Riis. 5. Asünkroonsete mootorite kondensaatorpidurdust teostavate ahelate sõlmed