Mootori juhtimisahelad tee funktsioonina

Suuna automatiseerimist või juhtimist teefunktsioonis kasutatakse mehhanismi liikumise piiramiseks või selle peatamiseks tee mis tahes vahe- või lõpp-punktis.

Kontrollitud töötsüklite peamised võimalused rööbastee automatiseerimise elemendid, võib olla: elektriajami automaatne väljalülitamine tsükli lõpus, tagurdamine ajami iga elemendi liikumistee automaatse piiramisega ilma hoidmisaega ja hoidmisega lõpp-punktides, tagurdamine mehhanismi peatamisega pärast iga tsüklit või pika süstiku liikumisega.

Juhtudel, kui piirlüliti rike võib põhjustada õnnetuse, paigaldatakse lisaks piirlülitid, mis lülitavad mootori välja.

Käitavates ahelates magnetkäivititega toitesektsiooni ei kuvata: toiteahela põhikontakte juhivad: pooli KM mittepööratava starteriga ja mähised KM1 ja KM2, kui starter on pööratav.

Joonisel fig.a ja b näevad ette mootori väljalülitamise mehhanismi liikumise lõpus läbi piirlüliti ja erinevad üksteisest ainult selle paigutuse ja sellest tulenevate funktsionaalsete omaduste poolest. Esimeses vooluringis ei saa piirlüliti poolt peatatud mootorit vajutades samas suunas uuesti käivitada käivitusnupp, teises skeemis saab mehhanism edasi liikuda, kui nuppu uuesti vajutada.

Riis. Mootori juhtimisskeemid piirlülititega liikumise funktsioonina: a ja b — mootori väljalülitamine mehhanismi liikumise lõpus, c — mehhanismi liikumise piiramisega, d — tsükliline liikumine lõppasendite viivitusega

Juhtskeem joonisel fig. c näeb ette mehhanismi liikumise mööda teed, mis on piiratud kahe piirlülitiga SQ1 ja SQ2 ning tööd saab teha nii diskreetsete kui ka pidevate liigutustega. Esimesel juhul hakkab mehhanism nupu SB1 vajutamisel edasi liikuma ja liigub, kuni vajutab piirlülitit SQ1. Mehhanismi eemaldamiseks sellest asendist vajutage nuppu SB2.

Blokeerimiseks kasutatakse poolide KM1 ja KM2 ahelates olevaid avamiskontakte KM2 ja KM1.

Kui vaherelee abil sulgete selle kontaktid K, siis pärast käivitusnupu SB1 või SB2 vajutamist liigub ajam pidevalt automaatse tagurdamise ja elektrimootori pidurdamise vahel vastulülitusega lõppasendite vahel. Pärast mootori väljalülitamist piirlülitiga SQ1 lülitab selle automaatselt sisse kontaktor KM2 läbi sulgekontaktide SQ1 ja K, minnes käivitusnupust SB2 mööda. Mootori seiskamiseks vajutage nuppu SB.

Mehhanismi tsükliliseks tööks erinevate viivitustega lõpp-asendites on joonisel fig. d) Mootori ettepoole käivitamisel lülitab käivitusnupp SB1 sisse ajarelee KT1 ja avab selle kontakti kontaktori KM2 mähises. Liikumine jätkub seni, kuni rakendub väljalülituslüliti SQ, mis avab kontaktori pooli KM1 vooluringi ja sulgeb sellega mehaaniliselt ühendatud SQ kontakti. Kuid ümberpööramine ei toimu kohe, sest avamiskontakt KT1 on endiselt avatud.

Ajarelee KT1, mis on kontaktist KM1 lahti ühendatud, loendab seatud viivituse ja lülitab sisse kontaktori KM2 mähise, keerates mootorit Sulgurploki KM2 kontakti kaudu lülitub ajarelee KT2 sisse ja katkestab ahela pooli KM1 kontaktiga KT2. Elektrimootor lülitub sisse ja liigutab mehhanismi kuni piirlüliti aktiveerimiseni, misjärel tsükkel kordub samas järjekorras.

Kui vastavalt töötingimustele on viivitus vajalik ainult ühes lõppasendis, siis üks ajarelee ja selle avanemiskontakt lülitatakse juhtahelas välja.