Niisutuspumbajaama elektriskeem

Niisutuspumbajaama elektriskeemNiisutuspumbajaamu kasutatakse reservuaaride täitmiseks, vee tõstmiseks kastmispõldude käsumärkideni, niisutusväljavoolu suunamiseks ja põhjavee pumpamiseks ning drenaaži ajal - kanalisatsiooni ja kollektorite reovee pumpamiseks, samuti põhjavee taseme alandamiseks.

Pumbajaamu maaparanduse ajal iseloomustavad suured voolukiirused (kuni sadu tuhandeid kuupmeetreid sekundis) ja suur võimsus (kuni tuhandeid kilovatte). Nende jaoks kasutatakse tavaliselt asünkroonseid oravpuuriga mootoreid.

Pumbajaamade automatiseerimise skeemid pakuvad elektrimootorite käivitamist ja seiskamist, pumpade täitmist, sulgeventiilide juhtimist, surve all olevate torustike kaitset hüdrauliliste löökide eest, seadmete kaitset hädaolukorras, tava- ja ebanormaalsete töörežiimide signaalimist. seadmete, vooluhulga, rõhu, veetaseme jms jälgimine ja mõõtmine. NS.

Melioratsiooni pumbajaamad on varustatud spetsiaalsete akumulatsioonipaakide ja vaakumpumpadega põhipumba eeltäitmiseks veega.Nende puudumisel asetatakse pumbad maetud kambritesse, mis asuvad paagi tasemest madalamal, ja imitoru põlv asub pumba tasemest kõrgemal.

Elektrimootori käivitamise hõlbustamiseks paigaldatakse survetorustikele elektrifitseeritud ventiilid. Pump käivitatakse suletud ventiiliga, mille järel on veekindluse moment minimaalne. Klapp avaneb automaatselt pärast seadme kiirendamist ja seatud rõhu saavutamist ning sulgub automaatselt ka siis, kui elektripump välja lülitatakse.

Vaatleme näiteks kastmispumbajaama automatiseerimist pumba eellaadimisega veega ja juhtimisega vastavalt veetasemele imistruktuuris (joonis 1).

Niisutuspumbajaama tehnoloogiline skeem

Riis. 1. Niisutuspumbajaama tehnoloogiline skeem

Niisutuspumbajaama elektriline skemaatiline diagramm (mootoritega jõusektsioon ei ole skeemil näidatud).

Riis. 2. Niisutuspumbajaama elektriline skemaatiline diagramm (mootoritega jõusektsioon ei ole skeemil näidatud).

Käsijuhtimise režiimis asetatakse SA lüliti asendisse P ja seadmete tööd juhitakse nuppude SB1 — SB6 abil.

Automaatrežiimis asetatakse lüliti SA asendisse A, misjärel töötab ahel vastavalt ajastusskeemile (joonis 3).

Ajagraafik

Riis. 3. Ajastusskeem

Kui tase veevõtukonstruktsioonis langeb minimaalse lubatud väärtuseni, suletakse tasemeanduri kontaktid SL2 ja aktiveeritakse relee KV1, mis lülitab sisse pumba täitetorule paigaldatud solenoidventiili UA. Pump täidetakse selle klapi kaudu veega ja pumbas olev õhk vabastatakse lühisrelee kaudu.Pumba veega täitmise lõppedes aktiveerub lühisrelee ja lülitab sisse relee KV, mis omakorda paneb tööle magnetkäiviti KM1 ja ajarelee KT.

Magnetkäiviti käivitab pumba mootori M1. Mootori kiirendamisel tekib väljalasketorus rõhk, millest käivitatakse rõhulüliti KSP, mis lülitab sisse magnetkäiviti KM2 ja mootori M2, et avada väljalasketoru klapp. Kui klapp on täielikult avatud, lülitatakse mootor M2 piirlüliti SQ1 abil välja ja süttib hoiatustuli HL1... Samal ajal lülitatakse piirlüliti SQ2 kontaktid ja lamp HL2 kustub. Jet relee KSЗ, reageerides vee liikumisele torustikus, avab oma kontaktid releeahelas ajaks KT ja lülitab selle välja.

Pumba lülitab välja veepumpamiskonstruktsiooni ülemisel veetasemel SL1 andur. Selle kontaktid avavad relee KV1 vooluahelad, mis lülitab välja elektromagneti YA, relee KV2 ja seejärel magnetkäiviti KM1 ja mootori M1 pumba. Veerõhk survetorustikus vähendatakse paagipoolse veesamba staatilise rõhuni. Sellel rõhul naasevad rõhulüliti KSP kontaktid algasendisse ja magnetkäiviti KMZ lülitab sisse mootori M2, mis sulgeb ventiili.

Kui klapp on täielikult suletud, võtavad piirlülitite SQ1 ja SQ2 kontaktid algasendisse, kontaktid SQ2 lülitavad mootori M2 välja. Automaatne taaskäivitamine toimub siis, kui veetase langeb enne SL2 kontaktide sulgumist.

Ajarelee KT on ette nähtud pumba hädaseiskamiseks.Kui näiteks käivitamisel ei satu vesi imemiskonstruktsiooni, siis jäävad KSH relee kontaktid suletuks, ajarelee lülitab sisse XA häire.

Relee KV1 lülitab välja relee KV2 ja magnetkäiviti KM1, mis peatab elektripumba M1. Häirerelee on pinge all, kuni operaator vajutab SB4 vabastusnuppu. Samal ajal on solenoidventiil YA keelatud.

Pumba väljalülitamise ahela sama toimingute jada toimub ka juhusliku veevarustuse katkemise korral (punktiirjooned joonisel 3).

Soovitame lugeda:

Miks on elektrivool ohtlik?