Juhtsüsteemide klassifikatsioon tööalgoritmi järgi

Kontrollitava muutuja väärtus ja selle muutumise iseloom, nagu juba nägime, sõltuvad paljudest teguritest: seadistuse mõjust, ajast, häirivast mõjust jne. need tegurid.

Iga automaatne süsteem on määratud selle tööalgoritmi olemuse (reproduktsiooniseadus), juhtimisalgoritmi olemuse ja enesekohanemisvõime olemasolu (puudumisega). Need märgid on automaatsete süsteemide klassifikatsiooni aluseks.

Toimimisalgoritmi olemuse järgi jagunevad automaatsed süsteemid stabiliseerivateks, jälgivateks ja tarkvaralisteks.

V stabiliseerimissüsteemide reguleeritav väärtus y mis tahes süsteemile mõjuvate häirete jaoks F (f), kontroller hoitakse konstantsena ja võrdne antud väärtusega yo tolerantside y = yo + Δy piires,

kus Δy — kontrollitava väärtuse hälve, mis sõltub süsteemile mõjuva häire F (t) suurusest.

Häälestustoimingud x (t) sellistes süsteemides on konstantsed, ettemääratud väärtused: x (t) = konst.

Automaatseid stabiliseerimissüsteeme saab rakendada astaatilise ja staatilise reguleerimise põhimõttel. Lisateabe saamiseks vaadake siit: Astaatiline ja staatiline regulatsioon.

JAH jälgimissüsteemid Automaatjuhtimissüsteemid hõlmavad süsteeme, milles suvalise seaduse järgi muutuva sisendväärtuse taasesitamine toimub süsteemi väljundis vastuvõetava veaga.

Jälgimissüsteemi reprodutseerimisseaduse saab kirjutada järgmisel kujul: y = x või y = kx,

kus x on suvaline sisendsuurus, mis sõltub ajast või muudest parameetritest ja on tavaliselt eelnevalt teadmata, on k mastaabitegur.

Servosüsteemides kasutatakse terminoloogiat, mis erineb juhtimissüsteemides kasutatavast terminoloogiast: "regulatsiooni" asemel öeldakse "jälgimine", "protsessi lõpp" - "väljatöötamine", "sisendväärtus" - "juhtväärtus" , «väljundväärtus» — «allväärtus».

Joonisel fig. 1a on kujutatud servosüsteemi näidisplokkskeem.

Riis. 1. Servosüsteemi sisendi ja väljundi nurknihke muutuste plokkskeem (a) ja skeem (b): 3 — ajamelement, D — nihkeandur, P — kontroller, O — objekt, MT — mõõtmine ja konversioonielement.

Jälgimissüsteemi põhielemendiks on lahknevuse andur D, mis määrab lahknevuse (vea) alam- ja ülemväärtuste vahel. Alamväärtust y mõõdetakse MF-i mõõte-muundava elemendiga ja viiakse ülemväärtuse x tasemele.

Ebakõla andur D määrab ülemelemendist 3 tuleva peamise väärtuse x ja alamväärtuse y vahelise lahknevuse väärtuse ning saadab signaali kontrollerile P, mis genereerib objektil reguleeriva tegevuse Z (t). Regulaator püüab vähendada sellest tulenevat mittevastavust nullini. Järgneb alamväärtuse kõrvalekalle ülemseadme seadepunktist.

Joonisel fig. 1, b näitab ligikaudset diagrammi jälgimissüsteemi peamise x ja alam y väärtuste muutumise kohta.

Automaatseid süsteeme, mis muudavad juhitava muutuja y kindla, etteantud seaduse järgi, nimetatakse tarkvarajuhtimissüsteemideks.

Tarkvarasüsteemi taastootmise seadust saab väljendada võrrandiga

y = x (T),

kus x (T) on määratud (eelnevalt teada) ajafunktsioon, mida süsteem peab reprodutseerima.

Sellistes süsteemides on vaja spetsiaalset seadet — detektorit, mis muudab seadistuse x (t) väärtust vastavalt teatud nõutavale seadusele.

Juhtimisalgoritmi olemuse järgi jagunevad automaatsed süsteemid avatud toimimisahelaga automaatseteks (avatud juhtimisahel) ja suletud tegevusahelaga automaatsüsteemideks (suletud juhtimisahel).

Automaatselt kohanduvad süsteemid jagunevad isekohanevateks ehk isereguleeruvateks ja mitteisereguleeruvateks süsteemideks. Tuleb märkida, et isekohanevad süsteemid esindavad uut tüüpi süsteeme ja kõik seda tüüpi süsteemi mõisted ei ole täielikult välja kujunenud, mistõttu erinevates õpikutes on neil erinevad nimetused,

Kõik tootmisettevõtted peavad töötama optimaalselt energiatarbimise, tootlikkuse ja tootmistegevuse kvaliteedi osas.

Selliste tehaste automatiseerimisel on vaja spetsiaalseid seadmeid, mis suudaksid tagada tootmistehase automaatse reguleerimise optimaalsel režiimil töötamiseks. Selliseid spetsiaalseid seadmeid nimetatakse automaatseteks reguleerimissüsteemideks või isereguleeruvateks juhtimissüsteemideks.

Need süsteemid kohandavad tootmisüksuse automaatselt muutuvate töötingimustega, s.t. hallatava objekti muutuvatele omadustele (muutused häiretes) ja panna see töötama optimaalses režiimis; seetõttu nimetatakse automaatseid häälestussüsteeme sageli optimaalseteks või äärmuslikeks juhtimissüsteemideks.

Selliste süsteemide kasutamine võimaldab tõsta tehase tootlikkust, parandada toodete kvaliteeti, vähendada tööjõukulusid toodanguühiku kohta jne. Tulevikus on paljudel automatiseeritud installatsioonidel automaatsed häälestussüsteemid.