Hooneautomaatikasüsteemide üldpõhimõtted
Iga tehnilist protsessi iseloomustavad füüsikalised suurused — protsessi indikaatorid, mida protsessi õigeks kulgemiseks tuleb hoida konstantsena (elektrijaamades vahelduvvoolu sageduse säilitamine 50 Hz) või teatud piirides (säilitades temperatuuri kanade küttekehad ± 1 °C piires) või muuta vastavalt etteantud seadusele (valgustuse muutus – kunstlik hämarus ja kunstlik koit).
Nimetatakse toimingute kogum, mis on vajalik reguleerimisprotsessi parameetrite säilitamiseks või muutmiseks vajalikus suunas ja protsessi parameetrid ise on reguleeritavad suurused.
Reguleerimist, mis viiakse läbi ilma inimese osaluseta, nimetatakse automaatseteks reguleerimisseadmeteks, mis sellist reguleerimist teostavad - automaatregulaatoriteks.
Tehnilist seadet, mis viib läbi reguleerimist vajavat protsessi, nimetatakse reguleerimisobjektiks... Reguleerimise läbiviimiseks peab objektil olema reguleeriv asutus, mille asendi või oleku muutmisel töötavad indikaatorid. protsess muutub määratletud piirides või suunas.
Reguleeriva asutusena, mis reeglina on reguleeritava objekti lahutamatu osa, võib sellel olla mitmesuguseid seadmeid, korpuseid jne. torn, ventileeritavas ruumis — ventiil ventilatsioonitorus jne. Juhtobjekti ja automaatregulaatorite automaatjuhtimissüsteemi (ACS) kombinatsioon.
Mis tahes automaatjuhtimissüsteemi saab esitada eraldi seadmete kujul - elementidena, mis kogevad tööprotsessis erinevate tegurite mõju. Need hõlmavad mõjusid nii süsteemile tervikuna kui ka selle üksikutele elementidele.
On sisemisi ja väliseid mõjusid. Sisemised mõjud on need, mis kanduvad süsteemi sees ühelt elemendilt teisele, moodustades järjepideva sisemõjude ahela, mis tagavad tehnilise protsessi teatud näitajatega.
Välised mõjud võib omakorda jagada kahte tüüpi. Esimesse tüüpi kuuluvad sellised välismõjud, mis on teadlikult rakendatud süsteemi sisendile ja on vajalikud tehnilise protsessi normaalseks kulgemiseks. Selliseid mõjusid nimetatakse häälestamiseks või sisendiks.
Tavaliselt tähistatakse neid x-ga ja alates igaühe tööst automatiseerimissüsteemid toimub ajas, siis reeglina on x (f) määratud, seostades sisendsuuruse tegevuse ajaga.x (T) toimel toimuvad automatiseerimissüsteemis erinevad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused, mille tulemusena protsessiindikaatorid — kontrollitud kogused — omandavad soovitud väärtused või muutuse vajaliku olemuse.
Reguleeritavad väärtused on tähistatud y(T)-ga ja neid nimetatakse väljundkoordinaatideks või väljundkogusteks.
Automaatjuhtimissüsteemi teist tüüpi välismõjud hõlmavad mõjusid, mis tulevad otse reguleeritavale objektile. Neid mõjusid nimetatakse välisteks häireteks ja tähistatakse tähega F(T).
Erinevate automaatikasüsteemide puhul on erinevad ja häired. Näiteks alalisvoolumootori puhul on sisendväärtuseks mootorile rakendatud pinge, väljundiks (kontrollitud väärtus) mootori kiirus ja häireks selle võlli koormus.
Eristada suuremaid ja väiksemaid häireid… Suuremate häirete hulka kuuluvad need, millel on suurim mõju kontrollitavale väärtusele y(T). Kui väliste häirete mõju kontrollitavale väärtusele y(T) on ebaoluline, loetakse need sekundaarseteks.
Seega on püsiva ergutusvooluga alalisvoolumootori puhul esmaseks häireks mootori võlli koormus ja sekundaarseteks häireteks need häired, mille tulemuseks on väikesed muutused mootori kiiruses (eriti ümbritseva õhu temperatuuri muutused, mis ergutusmähise ja armatuurimähise takistuse muutumisele ja seega ka vooludele, mootori ergutusmähise toitevõrgu pinge muutumisele, harja kontaktide takistuse muutumisele jne).
Kui süsteemis on reguleeritud üks väljundväärtus (koordinaat), siis nimetatakse sellist süsteemi üheahelaliseks, kui süsteemis 8 on reguleeritud mitu suurust (koordinaati) ja väljundi ühe koordinaadi muutus mõjutab teise koordinaadi muutumist, siis nimetatakse süsteemi mitmeahelaliseks.
Vaata ka: Juhtimismeetodid automaatikasüsteemides