Jää sulamine 6 — 10 kV pingega elektriliinide juhtidel
Kui õhk liigub üle maapinna, puutuvad külma õhuga kokku soojad massid, mis sisaldavad niiskust veeauru kujul. Nende kahe koheva massi piirkihis luuakse tingimused ülejahutatud veeauru olemasoluks, mis kokkupuutel elektriliinide osadega temperatuuril alla nulli moodustab liinide konstruktsioonielementidele jääkristalle.
Ka miinustemperatuuriga juhtmetele, kaablitele ja tugikonstruktsioonidele ladestunud udu-, vihma- ja sademetepiisad moodustavad juhtmete ümber jää või jäämassi. Seda nähtust nimetatakse jäätumiseks. Jää See on pidev tahke sete läbipaistva või külmunud jää kujul, mille tihedus on ligikaudu 0,9 x 103 kg / cm3.
Olulise jääladestumise korral on võimalikud juhtmete katkestused ja tugede osade või tugede endi purunemine, mistõttu tuleks rakendada meetmeid jää eemaldamiseks liini juhtidelt.
Ühefaasilise, kahefaasilise ja kolmefaasilise lühisvooluga jääsulatusmeetodeid kasutatakse enim lahtiühendatud liinidel pingega 6-10 kV. Samal ajal tuleb TP-sse paigaldada spetsiaalsed trafod, mida kasutatakse ainult jää sulatamiseks ja mis annavad sulamisvoolu, mis on võrdne antud liini pikaajalise lubatud koormusvooluga või ületab pikaajalist lubatavat voolu mitte rohkem kui 1,5 korda. .
Ühefaasiliste, kahefaasiliste ja kolmefaasiliste lühisvoolude jää sulamise diagrammid lahtiühendatud liinidel on näidatud joonisel fig. 1.
Siin, liini teises otsas, on kunstlikult paigutatud üks, kaks või kolm faasi maanduseni. Pinge peab olema selline, et oleks tagatud liini pideva lubatud vooluga võrdse või sellest suurema sulamisvoolu läbimine.
Riis. 1. Jää sulamise skeem: a — ühefaasilise vahelduva lühisega, b — kahefaasilise vahelduva lühisega, c — liini kahe faasi jadaühendusega (maos), d — koos kolmefaasilise lühiühenduse paigaldamine liini lõpus
Liini lõpus paikneva lühisseadme asemel saab kasutada liini mõlemasse otsa paigaldatud trafode vastulülitamise meetodit (erinevatele faasidele läbi liinijuhtme). Tekkiv lühisvool peaks tagama elektriliini juhtmete jää sulamise.