Elektromagnetreleede põhiparameetrid ja omadused

Relee juhtimisseadust rakendavat elektriseadet nimetatakse releeks... Relees, kui juhtimis(sisend)parameeter muudetakse sujuvalt kindlale seatud väärtusele, muutub juhitav (väljund)parameeter järsult. Samuti peab vähemalt üks neist parameetritest olema elektriline.

Funktsionaalsete organite tegevus elektromagnetrelee saab jälgida vastavalt joonisel fig. 1. Vastuvõttev keha A teisendab magnetahela 1 mähisele 2 antud sisendväärtuse (pinge) Uin vaheväärtuseks, s.o. ankru mehaanilises jõus 3. Ankru mehaaniline jõud FЯ mõjub täitevorgani B kontaktsüsteemile. Vaheväärtus — ankru jõud FЯ, on võrdeline sisendväärtusega Uin, võrreldakse a. vahekeha B vedru 9 poolt arendatud jõu Fpr antud väärtus. Kui Uin <Uav, Fya

Riis. 1 Elektromagnetrelee skeem

Töö käigus eristab elektromagnetrelee ajaskaalal nelja faasi: käivitamise periood (aeg), tööperiood twork, väljalülitamise periood (aeg), puhkeperiood (aeg) tp (joonis fig. . 2).

Riis. 2. Väljundi (a) ja väljundi (b) suuruste sõltuvus ajast

Elektromagnetrelee tööperiood

Reageerimisperiood hõlmab ajavahemikku hetkest, mil sisendsignaal hakkab jälgima keha, kuni signaali ilmumiseni juhitavas vooluringis. Abstsisstelje segment tav = t2 –t0 vastab sellele perioodile joonisel fig. 2, b. Hetkel t0 suureneb vool relee poolis väärtuseni, mille juures armatuurile mõjuv elektromagnetjõud Fe hakkab vastandama vahekeha vedrujõule Fm (mehaaniline jõud). Sisendväärtust nimetatakse siis aktsepteerimisväärtuseks.

Algperiood vastab lõigule ttr = t1 — t0. Ajahetkel t1 hakkab relee elektromagneti armatuur liikuma. Ajavahemikul tdv = t2 — t1 ankur liigub, ületades vahekeha B takistuse (vt joon. 1) ja aktiveerides täitevkeha C.

Armatuuri käigu lõpus ajami kontaktid sulguvad, koormusvool sees (joonis 2, a) hakkab nullist tasakaaluväärtuseni kasvama. Sisendväärtust, millest algab väljundahela juhtimine, nimetatakse aktsepteerimisväärtuseks (Iav). Isr-le vastavat võimsust Psr nimetatakse käivitusvõimsuseks.

Reageerimisaeg t cf = ttr + tdv.

Elektromagnetreleede reaktsiooniaeg varieerub vahemikus 1-2 kuni 20 ms. Elektromagnetilised ajareleed tagavad kuni 10 s viivituse.

Relee reaktsiooniaja hindamiseks on lubatud kasutada avaldist

t cf = t1kz-bm –a,

kus t1 on reaktsiooniaeg antud ohutusteguri ks ja teguri m = 1 korral; a, b - koefitsiendid, mis määratakse sõltuvalt relee tüübist ning kz ja m väärtustest.

Kiirete releede puhul kz = 1,5¸2 läheneb koefitsiendi a väärtus ühtsusele. Tavaliste releede puhul, mille k z = 1,5¸3, väärtus a = 0,25¸0,95, koefitsiendi b väärtus on tavaliselt vahemikus 1,4-1,6.

Elektromagnetrelee tööperiood

Tööperiood sisaldab ajavahemikku twork = t3 — t2, s.o. aeg väljundahela t2 juhtimise hetkest kuni sisendsignaali tundlikule organile löögi lõppemise hetkeni t3. Vool hakkab tõusma Iworki statsionaarse väärtuseni (joonis 2, b) - see on sisendväärtuse tööväärtus, mis tagab relee usaldusväärse töö.

Suhet Iwork / Icr = kz nimetatakse tööohutuse teguriks.

Relee tundliku elemendi ülekoormusvõime iseloomustamiseks kasutatakse sisendsuuruse väärtust, mida nimetatakse töösuuruse Ioperating.max piirväärtuseks.

Tööväärtuse piirang - see on selle väärtus, mida tundlik elund talub lühikese normaliseeritud aja jooksul. Selle väärtuse väärtus on aga vastuvõetamatu, kui relee töötab tavarežiimis elektrilise või mehaanilise tugevuse või kuumutamise tõttu.

Juhtvõimsuse kontseptsiooni Ru kasutatakse releeajami kandevõime iseloomustamiseks. Juhtvõimsus on juhitava ahela võimsus, mida ajam suudab pikka aega edastada.

Elektromagnetrelee väljalülitamise periood

Väljalülitusperiood sisaldab ajavahemikku toff = t6 — t3, s.o. aeg tajutavale organile t3 avalduva löögi lakkamise hetkest hetkeni, mil vool juhitavas ahelas väheneb nullini (joon. 16, a).

Väljalülitusperiood hõlmab vabastusperioodi totp = t4 – t3, mille jooksul relee on välja lülitatud. Relee mähises olev vool iy langeb nullini (joonis 2, b). Sellel perioodil ületab vastandvedru jõud (mehaaniline jõud) elektromagnetilise jõu, s.o. Fm> Fe ja armatuur vabastatakse.

Pärast kontakti rikke valimist (intervall tc = t5 — t4) relee kontaktid avanevad ja nende vahel süttib kaar, mis kustub aja möödudes td = t6 — t5. Perioodil td väheneb juhitava ahela vool In-st nullini (joonis 2, a).

Väljalülitusaeg t t = tp + tc + td.

Väljalülitusperioodi iseloomustab taastumistegur, mis on langeva voolu Iotp ja vastuvõtuvoolu Iav suhe: kv = Iotp / Icr.

Tavaliselt peaks toitesüsteemi kaitsereleede ja juhtreleede puhul, mis juhivad sisendparameetrit kitsastes piirides, olema ühtsusele lähemal.

Elektromagnetrelee puhkeaeg

Puhkeaeg on ajavahemik tp = t7 — t6.

Latentsusperioodi iseloomustab parameeter, mida nimetatakse mittetöötavaks väärtuseks, mis on sisendkoguse suurim väärtus, mis tagab, et relee ei tööta või seda hoitakse. Väljalülitusaeg on lühem kui käivitusaeg ja vabastamise aeg.

Juhtvõimsuse ja käivitusvõimsuse suhet nimetatakse võimenduseks, ku = Py / Pcr.

Käivituste arv ajaühiku kohta määratakse väärtusega, mis on pöördvõrdeline tsükli ajaga:

f = 1 / tq = 1 / (Tsrab + Trob + Toff + TNS)

Lakota O.B.