Elektromehaaniliste energiamuundurite klassifikatsioon

Tavapärane on kasutada kahte peamist klassifitseerimistunnust:

a) kokkuleppel.

1) generaatorid — mõeldud mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Mehaanilise energia allikad — auru- ja hüdroturbiinid, sisepõlemismootorid, tööstusliku sagedusega elektrimootorid jne.

2) mootorid — on ette nähtud elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks energiaks, s.t. pöörlevate ajamite jaoks (töömasinad).

3) elektrimasinate muundurid: voolu tüüp (alalisvoolust vahelduvvoolu ja vastupidi), voolu faaside arv (1 kuni 3 ja vastupidi), voolu sagedus jne. Nüüd asendavad need üldistes tööstuslikes rakendustes elektroonilised muundurid.

4) elektrimasinate võimsusvõimendid (EMU-d) (asendatud elektrooniliste võimsusvõimenditega).

5) signaali muundurid. Need on mikromasinad (kuni 600 W), mida kasutatakse juhtimissüsteemide, mõõte- ja arvutusseadmete elementidena.

6) võimsusega mikromootorid — töötamine sisse-välja režiimis pideva koormuse korral, mida kasutatakse näiteks salvestite, lindiseadmete, arvutiseadmete jms juhtimiseks.

7) täidesaatvad mootorid (ingliskeelses kirjanduses — servomotors) — elektrienergia (juhtsignaal) teisendamine pöörlemiskiiruseks või võlli pöördenurgaks.

8) tahhogeneraatorid — mehaanilise väärtusega muundurid (andurid), — pöörlemiskiirus — elektrilises (pinges).

9) pöörlevad (pöörlevad) trafod (VT, SKVT, SKPT) — analoogarvutite elemendid, mehaaniliste suuruste muundurid elektrilisteks signaalideks, võlli asendiandurid.

10) sünkroonsed sidemasinad (selsynid) — automaatjuhtimissüsteemide andurid, mis teostavad kahe või enama mehaaniliselt mitteseotud telje sünkroonset ja faasilist pöörlemist või pöörlemist (mõnikord kasutatakse jõumasinatena, mille energia osaleb täiturmehhanismide liikumises).

11) mikromasinate güroskoopilised seadmed — neile esitatakse erinõuded — suur pöörlemiskiirus ning suur nurkade ja momentide määramise täpsus.

b) voolu olemuse ja tööpõhimõtte järgi

1) alalisvool.

Selliseid elektromehaanilisi energiamuundureid kasutatakse generaatoritena ja mootoritena elektriajamites, mis nõuavad pöörlemiskiiruse muutmist laias vahemikus (automaatjuhtimissüsteemid, raudtee- ja muud tüüpi elektrifitseeritud transport, valtsveskid, keerulised metallilõikamismasinad jne. ). Neid kasutatakse laialdaselt ka autonoomsetes objektides, kus pardavõrk saab toite akudest või patareidest (lennundus, kosmos, lennukipark, autod...).

2) vahelduvvoolu.

• trafod (staatilised masinad, välja arvatud nn pöördtrafod), mis on ette nähtud vahelduvvoolu pinge suuruse teisendamiseks;

• asünkroonsed masinad: tavaliselt kasutatakse mootoritena, mis töötavad konstantsel pöörlemiskiirusel - metalli lõikamismasinad, kodumasinad, ... ACS-is - täitevmootorid, tahhogeneraatorid, selsiinid;

• sünkroonmasinad — sagedamini tööstuslikud sagedusmuundurid elektrijaamades, samuti kõrgendatud sagedus autonoomsetes toiteallikates ACS-is — väikese võimsusega sünkroonmootorid (reaktiiv-, asünkroon-, samm- jne);

• kollektor — kasutatakse peamiselt universaalina — nii alalis- kui ka vahelduvvool.