Elektriahelate passiivsed ja aktiivsed elemendid

Elektriahelate passiivsed ja aktiivsed elemendidElektriahela elementi nimetatakse idealiseeritud seadmeks, mis näitab reaalsuse mis tahes omadusi elektriahel.

Elektriahelad, milles kõigi elementide parameetrid ei sõltu voolude ja pingete suurusest ja suunast, s.o. voolu-pinge (VAC) karakteristikute graafikud, elemendid on sirged, mida nimetatakse lineaarseteks. Vastavalt sellele nimetatakse selliseid elemente lineaarseteks.
Kui elektriahela elementide parameetrid sõltuvad oluliselt voolust või pingest, s.o. Nende elementide I — V karakteristikud on kõverjoonelised, siis nimetatakse selliseid elemente mittelineaarseteks.
Kui elektriahel sisaldab vähemalt ühte mittelineaarset elementi, on see nii mittelineaarne elektriahel.

Elektriahelate teoorias on aktiivsed ja passiivsed elemendid... Esimesed toovad elektriahelasse energiat, teised aga tarbivad seda.

Elektriahelate passiivsed elemendid

Takistav takistus on elektriahela idealiseeritud element, millel on energia pöördumatu hajumise omadus.Selle elemendi ja selle voolu-pinge karakteristiku graafiline kujutis on näidatud joonisel (a — mittelineaarne takistus, b — lineaarne takistus).

Pinge ja vool resistiivses takistuses on omavahel seotud sõltuvuste kaudu: u = iR, i = Gu. Nendes valemites olevaid proportsionaalsustegureid R ja G nimetatakse vastavalt takistuseks ja juhtivuseks ning neid mõõdetakse oomides [oomides] ja siemensides [cm]. R = 1/G.

Induktiivset elementi nimetatakse elektriahela idealiseeritud elemendiks, millel on omadus akumuleerida magnetvälja energiat. Selle elemendi graafiline kujutis on näidatud joonisel (a — mittelineaarne, b — lineaarne).

Lineaarset induktiivsust iseloomustab lineaarne seos vooühenduse ψ ja voolu i vahel, mida nimetatakse Weberi ampri karakteristikuks ψ = Li. Pinge ja vool on seotud u = дψ / dt = L(di / dt)

Valemis proportsionaalsustegurit L nimetatakse induktiivsus ja seda mõõdetakse henrides (Hn).

Mahtuvuslikku elementi (võimsust) nimetatakse elektriahela idealiseeritud elemendiks, millel on omadus akumuleerida elektrivälja energiat. Selle elemendi graafiline kujutis on näidatud joonisel. (a — mittelineaarne, b — lineaarne).

Lineaarset mahtuvust iseloomustab laengu ja pinge lineaarne seos, nn ripppinge karakteristik q = Cu

Mahtuvuslik pinge ja vool on seotud i = dq / dt = ° C(du / dt).

Elektriahelate aktiivsed elemendid

Aktiivseteks nimetatakse vooluringi elemente, mis annavad vooluringile energiat, s.t. energiaallikas. On sõltumatud ja sõltuvad allikad… Sõltumatud allikad: pingeallikas ja vooluallikas.

Pingeallikas — elektriahela idealiseeritud element, mille klemmipinge ei sõltu seda läbivast voolust.

Ideaalse allika sisetakistus pinge on null.

Toiteallikas See on elektriahela idealiseeritud element, mille vool ei sõltu selle klemmide pingest.

Ideaalse vooluallika sisetakistus on võrdne lõpmatusega.

Pinge (voolu) allikaid nimetatakse sõltuvateks (juhitavateks), kui allika pinge (voolu) väärtus sõltub ahela mõne muu sektsiooni pingest või voolust. Sõltuvad allikad simuleerivad vaakumtorusid, transistore, võimendeid, mis töötavad lineaarses režiimis.

Sõltuvaid allikaid on nelja tüüpi.

1. INUN — pingega juhitav pingeallikas: a) mittelineaarne, b) lineaarne, μ — pingevõimendus

2. INUT — vooluga juhitav pingeallikas: a) mittelineaarne, b) lineaarne, γn — ülekandetakistus

3. ITUT-voolu allikas: a) mittelineaarne, b) lineaarne, β — voolu võimendustegur

4. ITUN — pingega juhitav vooluallikas: a) mittelineaarne, b) lineaarne, S — kalle (ülekandejuhtivus)

Soovitame lugeda:

Miks on elektrivool ohtlik?