Lao valgustus
Laopindade valgustusseade määratakse nende otstarbe, paigutuse, mõõtmete ja mahalaadimise ning peale- ja mahalaadimistegevuse korralduse järgi.
Ladudes, kus mahalaadimise, pealelaadimise ja ladustamisega seotud töid tehakse käsitsi, on tehisvalgustuse normid ette näinud valgustuse loomist 2 luksi, mehhaniseeritud ladudes on norm valgustatud 5 luksi.
Tuleb märkida, et valgustuse suurenemine on paljudel juhtudel tingitud segistitele paigaldatud lampidest. Seetõttu arvutatakse kogu valgustus 2 luksi ning segistitele on ette nähtud lampide (näiteks sügavkiirgurite) ja prožektorite paigaldamine. Laokäikude valgustus ei tohiks olla väiksem kui 0,5 luksi.
Allpool on toodud mõnede enamlevinud materjalide, toodete ja kütuste laovalgustus.
Söeladudes ei ületa pruunsöe ja kivisöe hoidlate mõõtmed 2,5 m kõrgust ja 20 m laiust. Tingimused, kuid praktiliselt ei ületa 70-100 m laiust ja 10-15 m kõrgust.
Suurtes mehhaniseeritud ladudes mahalaadimiseks ja peale- ja mahalaadimiseks kasutatakse erinevat tüüpi kraanasid ja konveiereid (lint, kaabits, küna), mis võimaldavad söe pidevat maha- ja laadimist ning selle jaotamist hunnikutes.
Ühtlase valgustuse loomiseks on soovitatav paigaldada prožektorite mastid mõlemale poole malelaua paigutusjoont.
Kui mastide ridade vaheline kaugus ei ületa 50–60 m (kui need on paigaldatud näiteks alleedele, mõlemale poole vaia), siis valitakse valgustamiseks mastid kõrgusega 10–15 m. kuni 10 m kõrgused vaiad.
10 — 15 m kõrguste valgustuskorstnade puhul tõuseb paigaldatavate mastide kõrgus 20 ja isegi 30 m-ni, kui mastiridade vahe on üle 100 m.
Lao valgustus
Elektrijaamades võidakse prožektorid mõnel juhul paigaldada katlamaja korstnatele, mis asuvad tavaliselt kütusehoidlate läheduses.
Sarnaselt söeladude valgustamisega luuakse side erinevate agregaatide (liiv, killustik, kruus) ladude vahel.
Käsitsi laotud puiduaedade valgustamine on keeruline. Puitmaterjal (lauad, palgid) on paigutatud kuhjadesse kõrgusega 2 — 3 m. Nende vaiade valgustamist saab teostada nii lampidega kui prožektoritega.
Palju keerulisem on lahendada mehhaniseeritud ladude probleeme, kus virnade kõrgus ulatub 7–8 m. Puit paigutatakse tavaliselt 8–12 hunnikusse, nii et nende pindala ei jääks üle 800-900 m2 . Vaiade vaheline kaugus rühmas on vähemalt 1,5–2 m.
Iga rühm neljast küljest, mis külgnevad vähemalt 8–12 m laiuste käikude kõrval. Iga 30 virnade grupp moodustab 4 hektari suuruse kvartali. Linnaosade vahele luuakse 25-30 m laiused tuletõkked.Puidu ladumise mehhaniseerimiseks kasutatakse mobiilseid virnastajaid. Saematerjali vedu toimub kärudel või spetsiaalsetel puidust veoautodel ja tõstukitel.
Selliste ladude valgustamiseks võib kasutada valgusteid, kuid need tuleb paigaldada vähemalt 12 - 14 m kõrgusele, vastasel juhul ei valgustata kuhja ülemist tasapinda, kus toimub põhitöö puidu ladumisel või demonteerimisel. Sambad paigaldatakse mööda alleed piki vaiagruppide perimeetrit, väljapoole allee mõõtmeid.
Selliste ladude prožektorid valgustavad hästi kõrgete virnade ülemist osa, kuid madalate virnade tööpinnad ja ka nendevahelised vahekäigud võivad olla varjutatud kõrvuti asetsevate kõrgete virnade poolt. Seetõttu ei tohiks selliste ladude puhul prožektorite mastide kõrgus olla alla 20 m ja need tuleks paigutada virnastamisrühmade nurkadesse väljaspool vahekäikude mõõtmeid, piki- ja põikkäikude ristumiskohas.
Prožektorid tuleb paigaldada suure kaldenurgaga (20–30 °). Prožektorite või valgustite kasutamise otstarbekus tuleks kindlaks teha variandiarvutuse alusel.
Metalli- ja metalltoodete ladude valgustamine pole keeruline, kuna nendes ladudes ei ületa virnade kõrgus 3,5 m.Valdavalt asuvad avatud laod tootmistöökodade vahetus läheduses, mistõttu paigaldatakse prožektorid kõige sagedamini nende hoonete kõrgetele osadele, aga ka kraanakonstruktsioonidele koos kõigi sellistes ladudes kasutatavate vahenditega.
Lao valgustus