Milleks on voolutrafod ja mille poolest need pingetrafodest erinevad
Rääkimine pingetrafo jaoks, peame silmas elektromagnetilist seadet, mis on ette nähtud teatud sagedusega vahelduvpinge muundamiseks: kõrgest madalaks või madalast kõrgemaks, olenevalt trafo eesmärgist, ja lõpuks — teisendustegurist sellest isendist. Pingetrafo kasutamine elektrienergia piisavalt kõrge kasuteguriga kantakse see primaarahelast sekundaarahelasse, millega tavaliselt on ühendatud koormus, see tähendab tarbija.
Sellele vaatamata jääb pingetrafo sekundaarmähise pinge, mis töötab normaal- või tühikoormusel, alati peaaegu muutumatuna, vähemalt suure täpsusega, mis on lähedane trafo sekundaarmähise nimipingele, s.t. see jääb teatud teadaolevasse üsna kitsasse vahemikku. Kuid samal ajal võib koormusvool olla väga erinev — see võib varieeruda nullist maksimaalse lubatud piirini, olenevalt impedantsist ja trafo antud koormuse iseloomust.
Voolutrafo erineb oluliselt pingetrafost nii ehituslikult kui ka otstarbelt ja rakenduselt. Kui pingetrafo primaar- ja sekundaarmähisel (või sekundaarmähisel, kui neid on mitu) on sageli märkimisväärne arv pöördeid, mis vastavad teisendussuhtele ja südamiku parameetritele, siis voolutrafo primaarmähis on ainult üks pööre, mis läbib magnetahela akent. Voolutrafo sekundaarmähisel on palju pööreid ja see on alati ühendatud rangelt määratletud väärtusega aktiivse koormusega, näiteks takistiga.
Kui nüüd üle primaarmähise hakkab voolama vahelduvvool teatud väärtusega, siis takisti kujul püsiva aktiivkoormusega koormatud sekundaarmähis tekitab selle üle pingelanguse, mis on võrdeline primaarmähise vooluga (läbi teisendustegur) ja koormustaluvust. See tähendab, et sõltuvalt primaarahela voolust võib voolutrafo sekundaarmähise pinge varieeruda laias vahemikus - nullist maksimaalse lubatud piirini.
Ilmselgelt erineb see režiim pingetrafo töörežiimist. Siin (voolutrafo puhul) reeglina pingetrafodele omaselt kitsast nimisekundaarpingete vahemikku ei ole. Tüüpiline voolutrafo rakendus — voolu mõõtmine ahelates, millega koormus on juba ühendatud.
Voolutrafod lisaks mõõtepiiride laiendamisele isoleerivad mõõteseadmed kõrgepingest ja võimaldavad mõõta voolutugevust üle 1000 V pingega võrkudes.
Voolutrafo primaarmähisel on isolatsioonhinnatud võrgu täistööpingele. Teenindajate ohutuse tagamiseks (isolatsiooni rikke korral) tuleb sekundaarmähise üks klemmidest ja trafo südamik maandada.
Seevastu jõutrafodest sekundaarvool voolutrafos sõltub primaarvoolust (mõõdetud voolust). Seetõttu tuleb voolutrafoga töötades pöörata erilist tähelepanu sellele, et nii et sekundaarmähis oleks suletud… Selleks on neil seade sekundaarmähise sulgemiseks, kui mõõteseade on välja lülitatud.
Juhtudel, kui pingestatud juhet ei saa lahti ühendada, kasutatakse voolutrafo vormis ühendamiseks trafosid vooluklamber… Selliste trafode südamik koosneb kahest hingega ühendatud poolest, mis võimaldab katta voolu juhtivat juhet ilma seda purustamata. Sekundaarmähis lühistatakse ampermeetriga, mis tavaliselt kinnitatakse südamiku enda külge.
Niisiis, Pingetrafo on ette nähtud elektrienergia muundamiseks vahelduvvooluks, et toita erineva nimiväärtusega koormusi, mis on ette nähtud trafo sekundaarmähise pinge jaoks.
Pingetrafode hulka kuuluvad tööstuslikud jõutrafod, alajaamatrafod, võrgutrafod, keevitustrafod, osade kodumasinate toiteallikates olevad trafod jne. Need trafod võivad olla kas astmelised või madalamad.
Mõõtepingetrafod on ette nähtud võrgu kõrgepinge muundamiseks pingeks, mida saab mõõta tavaliste instrumentidega, s.t. AC-seadmete mõõtmispiiride laiendamiseks.
Mõõtmiseks kasutatakse voolutrafosid — kui on vaja kindlaks teha traati läbiva vahelduvvoolu suurus. Selle juhtme katkestusse on lisatud voolutrafo ja selle sekundaarmähisega on ühendatud teadaoleva väärtusega takistiga ühendatud ampermeeter või voltmeeter.Lihtsate arvutustega on primaarmähise voolu väärtust lihtne leida. Arvutusi saavad teha nii inimesed kui ka elektroonika.