Generaatorite ja trafode nimipinged

Generaatorite ja trafode nimipinge on pinge, mille jaoks need on ette nähtud normaalseks tööks ja annavad suurima majandusliku efekti.

Iga elektrivõrku iseloomustab selle toitega elektrivastuvõtjate nimipinge. Elektri vastuvõtjate hulka kuuluvad ka trafode primaarmähised. Tegelikkuses erinevad vastuvõtjate klemmide pinged nimiväärtusest, kuna võrku pole pingelanguse tõttu selle juhtmetel ei ole kõigis punktides sama pinge. Nende pingehälvete vähendamiseks on soovitav, et allika liini alguses oleks liigpinge ja lõpp-punktis seda nimiväärtusest alandada.

Lubatud pingehälbed sõltuvad vastuvõtjate olemusest ja võrgu otstarbest. Enamasti peetakse vastuvõetavaks tolerantsi + 5%.Seetõttu võetakse generaatorite nimipingeks võrgu nimipingest 5% kõrgem pinge, võttes arvesse pingekadude olemasolu selles. Näiteks 6 kV võrgu nimipinge korral on generaatorite nimipingeks 6,3 kV.

Riis. 1. Võrgu nimipinge

Trafode sekundaar- ja primaarmähiste nimipingete olemasolu määratakse, võttes arvesse generaatorist G koosnevat vooluahelat koos astmelise trafoga T1 elektriliini 1-2 liigpingel (näiteks 110 kV), a. alandustrafo T2 ja üks liinidest 3-4, alustades siinidest alandatud pinge jaoks pinge (näiteks 6 kV) alandava trafo T2.

Horisontaalne katkendjoon tähistab nimipinget protsendina üksikutest võrgulõikudest. Jaotises 1-2 on võrgu nimipinge Un = 110 ruutmeetrit ja krundil 3-4 Un = 6 ruutmeetrit. Nende võrgu nimipingete ühendamine läbi teisendustegurvõrdub sektsioonide 1-2 ja 3-4 võrkude nimipingete suhtega, võib nimipingete rea esitada sirgjoonena, nagu on näidatud joonisel 2.

Riis. 2. Pinge üksikutes jõuülekandepunktides

Trafo T2 sekundaarmähis on liini 3-4 genereeriv mähis ja seetõttu peab selle pinge trafo koormusel olema 5% kõrgem kui võrgu nimipinge, see tähendab, et see peab olema 6,3 kV.Kuna aga trafos on koormusel pingekadu, siis selleks, et saada trafo sekundaarküljel 5% kõrgem pinge nimiliinipingest, peab trafo avatud ahela pinge olema umbes 10% kõrgem võrgu nimipingest. , mis annab 6,6 kV …

Sarnased nähtused esinevad kõrgeima pinge reas 1-2. Trafo avatud vooluahela pinge ehk astmelise trafo sekundaarmähise nimipinge, mis on ühtlasi liini 1-2 generaatormähis, peab olema 10% kõrgem selle liini nimipingest . Vastavad tühi- ja koormuspinged on näidatud lülitusskeemil.

Eeltoodut arvestades on standardis aktsepteeritud trafode sekundaarmähiste nimipinged: 6,6; 11,0; 38,5; 121; 242, 347, 525, 787 kV. Kohalike võrkude lühikeste liinide puhul aktsepteeritakse sekundaarmähiste nimipingeid ainult vastavate võrgu nimipingete 6,3 ja 10,5 kV korral.

Trafo primaarmähiste, mis on elektri vastuvõtjad, nimipinge peab vastavalt ülal öeldule olema võrdne võrgu nimipingega, s.o. 6, 10, 35, 110, 220, 330, 500 ja 750 kV.

Otse jaama või alajaama siinide või generaatorite klemmidega ühendatud trafode primaarmähiste jaoks näeb standard ette võrgu nimipingest 5% kõrgemad pinged, nimelt: 3,15 ja 10,5 kV.

Riis. 3. Trafode primaar- ja sekundaarmähiste pinge

Joonisel fig.3 on toodud paigaldiste näited, kus 6 kV nimipinge juures valitakse trafode mähiste pinged +5 või +10% kõrgemaks võrgu nimipingest.