Personali peamised töövead töölülitite tegemisel, nende vältimine
Elektripaigaldisi hooldavate töötajate töövead on üks peamisi tehnoloogiliste häirete ja õnnetuste põhjuseid. Operatiivpersonali väljaõppes, aga ka personali tööprotsessis on peamiseks ülesandeks vältida negatiivsete olukordade tekkimist operatiivlülituste läbiviimisel tehtud personali töövigade tagajärjel. Vaatame personali põhilisi tegevusvigu ja nende ärahoidmisele suunatud meetmeid.
Üks sagedasemaid töötajate vigu on valesti valitud ühendus ja vastavalt ka lülitusseade. Näiteks vastavalt lülitusvormile on vaja teha ühenduse «Liin 1» liinilahuti avamise toiming.Samal ajal lülitab operatiivlülitust teostav töötaja, veendumata valitud ühenduse ja lülitusseadme õigsuses, koormuse all oleva «Liin 2» ühenduse liinilahuti.
Lahtilüliti väljalülitumisega koormuse all kaasneb elektrikaar. Sel juhul võib toimingut tegev töötaja saada elektrilöögi, puutuda kokku elektrikaare termiliste mõjudega. Lülitusseade ise on kahjustatud ja faasidevahelise lühise tekkimine võib omakorda põhjustada selle ühenduse seadmete muude elementide kahjustusi.
Lisaks valesti valitud lülitusseadmele on võimalik ka maandusseadmete käepideme vale valik. Näiteks remondiks on vaja eemaldada ühenduslüliti. Selle ühenduse väljuval toiteliinil on kahesuunaline toide, samas pole vaja pinget vastasküljelt eemaldada. Operaator, selle asemel, et ühendada liinilahklüliti fikseeritud maanduslabad lülitiga, ühendab SZN-i liiniga tööpingega. See toob kaasa kolmefaasilise lühise koos kõigi järgnevate tagajärgedega.
Peamine abinõu, mille eesmärk on eelnimetatud vigade ennetamine, on elektromagnetilise blokeerimise kasutamine. Elektromagnetilise blokeerimise põhiülesanne on vältida operatiivpersonali töö vale toimingu tegemist lülitusseadmetega (lahklülitid, fikseeritud maandusnoad) toimingute tegemisel.
Elektromagnetiline blokeering on konstrueeritud nii, et teatud toimingu tegemiseks peavad olema täidetud teatud tingimused.Näiteks lahklüliti sisselülitamiseks on selle ühenduse lüliti avatud asend ja selle ühenduse maandusseadmed kohustuslikud. Kui määratud tingimused ei ole täidetud, blokeerib elektromagnetiline blokeering lülitusseadme töö.
Teiseks töövigade vältimisele suunatud meetmeks on seadmete andmesildi saatvate lülitusseadmete olemasolu ja nõuetele vastavus ning tegelikud nimetused.Elemente tuleb hoida puhtana ja käitatavale personalile selgelt nähtavana. Öösel või siseruumides peab töökohal olema piisav valgustus.
Hoolimata elektromagnetilise blokeerimise olemasolust peavad teeninduspersonalid olema lülitusseadme valimisel äärmiselt ettevaatlikud ja võtma kasutusele täiendavad ohutusmeetmed (pinge puudumise kontrollimine, lülitusseadme ahela sobitamine, kinnituse saamine pinge eemaldamise kohta liinist) , kuna mõnel juhul ei saa elektromagnetiline blokeerimine tagada vigade vältimist.
Näiteks kui statsionaarsed maanduslabad on pööratud reaalselt pingestatud liini küljele, ei takista elektromagnetiline blokeerimine selle toimingu sooritamist. Sel juhul on vaja kontrollida pinge puudumist lahklülitis liini suunas pingeindikaatoriga, mille toimivust on eelnevalt kontrollitud.
Kui alajaamal on keerukad kaitsed, siis operatiivlülituste tegemisel koos vajadusega nende kaitsetega toiminguid teha, teevad operatiivpersonal sageli vigu, mis võivad kaasa tuua erinevaid negatiivseid tagajärgi.
Näiteks 110 kV alajaamades tehakse siini diferentsiaalkaitseskeemi toimingute tegemisel kõige sagedamini vigu. Näiteks ühenduse kasutuselevõtul toimub siini lahklüliti tegeliku asukoha ja selle ühenduse fikseeritud vooluahelate vahelise lahknevuse tõttu DZSH-skeemis 110 kV süsteemi(de) vale lahtiühendamine.
Selleks, et vältida töötõrgete tekkimist lülituskaitseseadmete ja automaatseadmetega toimingute tegemisel, on vaja teada nende tööpõhimõtet ja teha toiminguid rangelt vastavalt nende töökorras hoolduse juhistele.
Samuti tuleb märkida, et üks levinumaid töövigade põhjuseid on vead lülitusvormides. Keeruliste lülitustoimingute tegemiseks koostatakse reeglina standardsed lülitusvormid. Lisaks peavad vahetuse blanketid kontrollima vahetust täitev töötaja, samuti töötaja, kes kontrollib vahetuse andmeid, enne vahetuse otsest sooritamist. Järelevalvet teostava isiku puudumisel kontrollib vahetuslehtede vormistamise õigsust vanem operatiivpersonal (teenistuse dispetšer, vanemkorrapidaja).