Alajaama personali tegevused elektrisüsteemi täieliku väljalülitamise korral
Selles artiklis käsitleme alajaamu teenindavate operatiivpersonali toimingute korda elektrisüsteemi täieliku väljalülitamise korral.
Esiteks peate mõistma, mis on võrgu väljaostmine. Toome välja selle hädaolukorra kõige iseloomulikumad märgid:
— alajaama täielik elektrikatkestus, s.o pinge puudumine kõigi pingeklasside siinisüsteemides (sektsioonides);
— alajaama toiteallika elektriliini lülitite asendisse;
— töösageduse vähendamine nullini, samuti avariijuhtimissüsteemi aktiveerimine (üks sageduse automaatse mahalaadimise järjekordadest);
— signaalide puudumine releekaitse- ja automaatikaseadmete käivitamiseks.
Kui elektrisüsteem end ära tasub, on peamiseks ülesandeks varustada pinget kõige olulisematele tarbijatele, mille utiliseerimine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, eelkõige tehnoloogiliste katastroofide ja inimelude kaotuse. Igas piirkonnas (rajoonis) koostab elektrisüsteemi operatiiv-dispetšerteenistuse juhtkond tarbijaettevõtete nimekirja ja sõltuvalt tootmise olemusest määratakse ohtlike tegurite olemasolu, nende toitepinge järjestus. .
Eelkõige on pinge all metallurgiaettevõtted, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, aga ka muud ettevõtted, mille utiliseerimine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.
Järgmised on omakorda veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised, raudtee veoalajaamad ja muud rajatised.
Esmalt toidet vajavate saitide loendisse saab lisada haiglad, siderajatised, sõjaväerajatised ja muud olulised kasutajad. Ülejäänud tarbijate elektrivarustus taastub pärast elektrisüsteemi normaalse töö taastumist.
Elektrisüsteemi normaalse töö taastamise toimingute koordineerimist teostab selle piirkonna (rajooni) operatiiv-dispetšerkontor koos elektrivarustusettevõtete esindustega, kes omakorda koordineerivad elektrisüsteemi operatiivpersonali tegevust. alajaamad.
Alajaama operatiivpersonali põhiülesanne on taastada tarbijate elektrivarustus vastavalt aktsepteeritud järjestusele.
Kõigepealt peate ülaltoodud kriteeriumide alusel veenduma, et elektrisüsteem on täielikult välja lülitatud.
Et vältida toitesüsteemi uuesti väljalülitamist pärast pingestamist, peavad alajaama töötajad lülitama välja kõik kasutajaühenduste lülitid, välja arvatud need, mis tuleb esmalt sisse lülitada.
Arvestada tuleb ka sellega, et kui elektrisüsteem end ära tasub, ei saa tarbijad normaalselt töötada. Sel juhul on peamine ülesanne säilitada ettevõtete kõige olulisemate süsteemide toimimine. Näiteks kaevanduses tuleb eelkõige tagada ventilatsiooni-, drenaaži-, tõste- ja sidesüsteemide töö.
Pärast nende toimingute lõpetamist teavitab operatiivpersonal dispetšerit ja ootab toidet. Pärast pingestamist peavad töötajad kontrollima ühenduste koormust vastavalt kehtestatud võimsuspiirangule.
Näiteks tavatöös tarbis kaevandus keskmiselt 10-12 MW ning elektrisüsteemi seiskamise korral seatakse selle olulisemate süsteemide töös hoidmiseks koormuspiirang 2-4 MW.
Kuni elektrisüsteemi täieliku taastamiseni on alajaama personali põhiülesanne ühenduste koormuse juhtimine. Kehtestatud võimsuspiirangu ületamise korral see ühendus katkeb.
Lisaks taastavad operatiivpersonal dispetšeri korraldusel teistele kasutajatele toite vastavalt kehtestatud järjestusele.
Väga sageli, kui alajaam on täiesti välja lülitatud, võib tekkida side puudumine.Selle põhjuseks on peamiselt alajaama sideseadmete autonoomsete toiteallikate ühel või teisel põhjusel rike. Operatiivpersonal peab sel juhul võtma ühendust teiste kõrgema taseme töötajatega suhtluskanalid, ning nende puudumisel võtta kohe kasutusele abinõud side taastamiseks ning pärast selle taastamist teavitada juhtivtöötajaid tehtud toimingutest.