Elektrivõrkude nimipinged ja nende kasutusalad
Elektrivõrkude ja nendega seotud allikate ning elektrienergia vastuvõtjate nimipinged kehtestab GOST.
50 Hz sagedusega faasipinge vahelduvvooluvõrkude nimipingete skaala peaks olema 12, 24, 36, 42, 127, 220, 380 V; 3, 6, 10, 20, 35, 110, 150, 220, 330, 500, 750, 1150 kV, alalisvooluga võrkude jaoks -12, 24, 36, 48, 60, 110, 220, 40,30 V...
Kolmefaasilise vahelduvvoolu elektrivõrkudele pingega kuni 1 kV ja ühendatud allikate ja elektri vastuvõtjad GOST 721-78 kehtestab nimipinge järgmised väärtused:
Võrgud ja vastuvõtjad — 380/220 V; 660/380V
Allikad — 400/230 V; 690/400V.
Kompensatsioonigeneraatorite nimipinge pingekadu nende poolt toidetavas võrgus võetakse selle võrgu nimipingest 5% rohkem (vt tabel 1).
Samuti eeldatakse, et primaarmähiste, generaatoritega ühendatud astmetrafode nimipinged on 5% kõrgemad kui nendega ühendatud liinide nimipinged.
Primaarmähised astmelised trafod mille nimipinge on võrdne nende toiteliinide nimipingega.
Tabel 1. Üle 1 kV pingega elektrivõrkude, generaatorite ja trafode nimi- ja kõrgeimad tööpinged on toodud standardiga GOST 721 — 78.
Tabel 1.1. Kolmefaasilise voolu nimipinge, kV
Võrgud ja vastuvõtjad Trafod ja autotransformaatorid Kõrgeim tööpinge ilma koormuslülitita ° RPN primaarmähisega sekundaarmähised primaarmähised sekundaarmähised 6 6 ja 6,3 6,3 ja 6,6 6 ja 6,3 6,3 ja 6,6 7,2 10 10 ja 10,5 10 10 10 10 10 .5 ja 11 12,0 20 20 22 20 ja 21,0 22,0 24,0 35 35 38,5 35 ja 36,5 38,5 40,5 110 — 121 110 ja 115 115 ja 121 20 20 20 20 22 242 252 330 330 347 330 330 363 500 500 525 500 — 525 750 750 787 750 — 787
Juhtahelate, elektripaigaldiste signalisatsiooni ja automatiseerimise, samuti elektrifitseeritud tööriistade ja lokaalse valgustuse toide tootmistsehhides toimub alalisvoolul pingega 12, 24, 36, 48 ja 60 V ning vahelduvvoolul ühe- faasivool 12, 24 ja 36 V .pingel 110; 220 ja 440 V. Alalisvoolugeneraatorite pinge 115; 230 ja 460 V.
Elektrifitseeritud sõidukid ja mitmed tehnoloogilised paigaldised (elektrolüüs, elektriahjud, teatud tüüpi keevitusseadmed) töötavad pingetel, mis erinevad ülaltoodud pingetest.
Kõrgendatud trafodes on primaarmähise nimipinge sama, mis kolmefaasiliste generaatorite nimipinge. Alandavate trafode puhul on primaarmähis elektrienergia vastuvõtja ja selle nimipinge võrdub võrgupingega.
Elektrivõrke toitvate trafode sekundaarmähiste nimipinged on 5 või 10% kõrgemad võrgu nimipingest, mis võimaldab kompenseerida pingekadusid liinides: 230, 400, 690 V ja 3,15 ( või 3.3); 6,3 (või 6,6); 10,5 (või 11); 21 (või 22); 38,5; 121; 165; 242; 347; 525; 787 kV.
Elektritarbijate varustamiseks on soovitatav kasutada pinget 660 V. Võrreldes 380 V-ga on sellel mitmeid eeliseid: väiksemad energiakaod ja juhtiva materjali tarbimine, võimsamate elektrimootorite kasutamise võimalus ja vähem turul kasutatavaid TP-sid. Väikeste mootorite, elektriajami juhtimisahelate ja elektrivalgustusvõrkude toiteks tuleb aga paigaldada täiendav 380 V trafo.
Pinge 3 kV kasutatakse ainult sellel pingel töötavate elektrivastuvõtjate varustamiseks.
Ettevõtete varustamine, sisemine energiajaotus ja üksikute elektritarbijate varustamine toimub pingel üle 1000 V.
Eriti suurte ettevõtete elektriülekandevõrgust varustamiseks kasutatakse pingeid 500 ja 330 kV.Pingetel 220 ja 110 kV varustatakse suurettevõtteid elektrisüsteemiga ja energia jaotatakse toite esimeses etapis.
35 kV keskmise suurusega ettevõtetele tarnitakse kaugtarbijaid, suuri energiavastuvõtjaid ning energia jaotatakse läbi süva-sisendsüsteemi.
Pingeid 6 ja 10 kV kasutatakse väikese võimsusega ettevõtete varustamiseks ja sisemise toiteallika jaotusvõrkudes. Pinge 10 kV on sobivam, kui toiteallikas töötab sellisel pingel ja 6 kV võimsusega tarbijate arv on väike.
20 ja 150 kV pinged ei ole tööstusettevõtetes laialdaselt kasutusel, kuna neid kasutatakse ainult mõnes elektrisüsteemis ja sobivate elektriseadmete puudumisel.
Võrgupinge valimine toimub samaaegselt toiteskeemi valikuga ja mõnel juhul - võimaluste tehnilise ja majandusliku võrdluse alusel.