Kaablite paigaldamine tunnelitesse ja kollektoritesse

Kaablitunnelite ja kollektorite ehitamine on soovitatav linnades ja ettevõtetes, kus on tihe hoonestus või kus territoorium on maa-aluste kommunaalteenustega kõrge, samuti suurte metallurgia-, masinaehitus- ja muude ettevõtete territooriumidel.

Ringikujulise ristlõikega tunnelite ja kollektorite siseläbimõõt on 2,6 m ja need on mõeldud kahepoolseks kaablite vedamiseks.

Ristkülikukujulise ristlõikega kaablitunnelid ja kollektorid on ette nähtud kahe- ja ühepoolseks kaabli paigaldamiseks ning on saadaval läbi- ja poolläbilaskvatena. Suure hulga kaablite korral saab ristkülikukujulise ristlõikega tunneleid ja kollektoreid nihutada kolmekordselt (topelt).

Joonis fig. 1. Kaablite paigaldamine tunnelitesse ja ümmarguse ristlõikega kollektoritesse: a — tunnel, b — kollektor; 1 — tunneliplokk, 2 — kaabli ehitusplokk; 3 — üle 1 kV kaablid; 4 — kaablid kuni 1 kV; 5 — juhtkaablid; 6 — ühendushülss; 7 — vaba riiul pistikute paigaldamiseks; 8 — lamp; 9 - tulekahjuandurite ja torustike ala mehhaniseeritud tolmueemalduseks ja tulekustutuseks.

Joonis 2. näitab kaablite paigutust ristkülikukujulistes tunnelites.

Joonis fig. 2. Kaablite vedamine tunnelites ja kollektorites ristkülikukujulise ristlõikega: a- ja b-läbikäik kahepoolse kaablite paigutusega, sisemine läbipääs kolmeseinaline neljapoolse kaablite paigutusega; d — kaablite ühepoolse paigutuse kontrollpunkt; d-kahepoolne läbipääsukollektor; 1 — tunneliplokk; 2 — pagasiruumi; 3 — riiul; 4 — vedrustus; 5 — tulekindel barjäär; 6 — keevitatud kandik; 7 — tulekahjuandurite ja torustike tsoon tolmu mehhaniseeritud eemaldamiseks ja kustutamiseks; 8 — lamp; 9 — üle 1 kV toitekaablid; 10 — toitekaablid kuni 1 kV; 11 — juhtkaablid; 12 — pistik kaitsekorpuses; 13 — riiul ühendusmuhvi paigaldamiseks; 14 — vedrustus.

Poolläbivate tunnelite kasutamine on lubatud kohtades, kus maa-alune side segab läbiva tunneli teostamist, poolläbitunnel võetakse aga pikkusega kuni 15 m ja kaablite puhul, mille pinge ei ületa 10 kV.

Kaablitunnelites ja kollektorites peavad läbipääsud olema vähemalt 1 m, kuid kuni 500 mm pikkuste lõikude puhul on lubatud läbipääsude vähendamine 800 mm-ni.

Tunneli või kollektori põrand peab olema tehtud vähemalt 1% kaldega valgalade või vihmaveetorude suunas. Drenaažiseadme puudumisel tuleks iga 25 m järel rajada metallvõredega kaetud drenaažikaevud mõõtmetega 0,4×0,4×0,3 m. Kui on vaja minna ühelt kaubamärgilt teisele, tuleks paigaldada kaldteed, mille kalle ei ületa 15˚. Tunnelites (kollektorites) tuleb rakendada meetmeid, et vältida maa-aluse ja protsessivee sattumist neisse ning tagada pinnase ja sademevee ärajuhtimine.

Tunnelid (kollektorid) tuleks eelkõige varustada loomuliku ventilatsiooniga.Ventilatsioonisüsteemi valik ja ventilatsiooniseadmete arvutus tehakse ehituskirjelduses toodud soojuseralduse alusel. Ventilatsiooniseadmed peaksid olema automaatselt välja lülitatud ja õhukanalid peavad olema varustatud kaug- või käsitsi siibritega, et tulekahju korral ei pääseks õhk kollektorisse või tunnelisse.

Tunnelis ja kollektoris peavad olema statsionaarsed kaug- ja automaatsed tulekustutusvahendid.Tuleallikaks võivad olla kaablid, kaabliühendused, tule ja tuleohtlike materjalide hooletussejätmine paigaldus- või remonditöödel.

Kollektorid ja tunnelid peaksid olema varustatud elektrivalgustusega ning mitmete kaasaskantavate lampide ja instrumentidega.

Pikad kaablitunnelid ja kollektorid on kogu pikkuses jagatud tulekindlate vaheseintega kuni 150 m pikkusteks ustega sektsioonideks.

Kaablite paigaldamine kollektoritesse ja tunnelitesse on arvutatud, võttes arvesse kaablite täiendava paigaldamise võimalust vähemalt 15% ulatuses.

Valminud tunnelid ja kollektorid peavad enne kaablite paigaldamise algust aktsepteerima elektripaigaldiste ja käitatavate organisatsioonide poolt. Vastuvõtmisel kontrollitakse konstruktsiooni nõuetele vastavust Projekt, samuti PUE ja SNiP nõuded.

Kaablite metallist tugikonstruktsioonid tuleks paigaldada horisontaalsetele sirgetele lõikudele üksteisest 0,8-1 m kaugusele. Kohtades, kus trass pöörab, valitakse konstruktsioonide vaheline kaugus lokaalselt, võttes arvesse kaablite lubatud painderaadiust, kuid mitte rohkem kui sirgetel lõikudel. Kõik metallkonstruktsioonid peavad olema kaetud korrosioonivastase kattega.

Enne kaablite paigaldamist konstruktsioonidesse kontrollivad käitava organisatsiooni esindajad kaabli paigaldamise marsruudi valmisolekut:

• seintesse paigaldatud torude kinnitamine;

• torude läbimõõt ja nende vastavus kaabli projekteerimismärgisele;

• kinnituskonstruktsioonid (nagud, riiulid) ja nende vahekaugus horisontaalselt ja vertikaalselt;

• metallkonstruktsioonide värvimine (eriti keevituskohtades);

• veepuudus ja vee lekkimine süvendites;

• elektrijuhtmestiku töökindlus ja lampide olemasolu (vajadusel paigaldada pööretele lisavalgustus);

• võõrkehade puudumine kogu marsruudi ulatuses;

• Lineaarsed ja nurgarullid, mis paiknevad kogu rööbastee ulatuses (nurgarullid peavad olema fikseeritud).

Peale loetletud nõuete täitmist on lubatud kaablite vedamine ning vormistatakse varjatud tööde akt ja konstruktsiooni vastuvõtuakt kaablite paigaldamiseks. Tunnelites võib paigaldamiseks kasutada ainult mittesüttiva kestaga kaableid.

Kahepoolsete kaablikonstruktsioonide puhul tuleks juhtkaablid võimalusel paigutada toitekaablite vastasküljele. Konstruktsioonide ühepoolse paigutuse korral tuleb juhtkaablid asetada toitekaablite alla ja eraldada horisontaalse vaheseinaga.

Automaatse tulekustutussüsteemi kasutamisel õhk-mehaanilise vahu või veepihustiga ei tohi tõkkeid paigaldada.

Kuni 1 kV pingega toitekaablid tuleb vedada üle 1 kV pingega kaablite alla ja eraldada horisontaalse tõkkega.Erinevatele kaabligruppidele, nimelt kõrgema kui 1 kV pingega töö- ja tagavarakaablid on soovitatav paigutada erinevatele riiulitele, mis on eraldatud horisontaalsete tulekindlate vaheseintega. Vaheseinteks soovitatakse pressitud värvimata eterniitplaate paksusega vähemalt 8 mm.

Kõigi ristlõikega soomustatud kaablite ja soomustamata juhtmete ristlõikega 25 mm2 ja rohkem tuleks paigaldada piki konstruktsioone (rackid) ning soomustamata kaablid juhtme ristlõikega 16 mm2 või vähem kandikud, asetatud kaablikonstruktsioonidele.

Tunnelitesse ja kollektoritesse paigaldatud kaablid peavad olema kindlalt kinnitatud otspunktides, mõlemal pool käänakuid ja pistikuid. Täiendavate läbiviikude paigaldamise vältimiseks tuleks eelistatud kaabli pikkus valida näost-näkku.

Toitekaablite iga ühendus tuleb asetada eraldi kandekonstruktsioonide riiulile ja ümbritseda kaitsva tuletõrjesärgiga, mis peab olema kogu riiulilaiuse ulatuses eraldatud ülemisest ja alumisest kaablist kaitsvate asbesttsemendi vaheseintega. tunnelis ja kanalis peavad olema vabad riiuliread ühenduspistikute paigaldamiseks.

Kaablite läbimiseks vaheseintest, seintest ja lagedest tuleb paigaldada mittesüttivatest torudest harutorud. Kohtades, kus kaablid läbivad torusid, tuleb neis olevad piirded hoolikalt tihendada mittesüttiva materjaliga.Täitematerjal peab tagama nakke ja olema lisakaablite paigaldamisel või osalisel vahetamisel kergesti hävinev.

Soomustamata polüetüleenkestaga kaablite kasutamine kaablitunnelites on tuleohutustingimustel keelatud.

Enne kaabli paigaldamist on vaja mõõta kaabliliini pikkus vastavalt projektile. Kaabli paigaldamiseks pikendatud tunnelitesse on vaja selgitada ka nende kohtade asukohad, kust saab kaablit tunnelisse või kollektorisse tõmmata (kaevud, ventilatsioonišahtid jne), määrata nende tegelik kaugus.

Kaablite mehhaniseeritud rullimine tunnelites toimub reeglina vintsiga tõmmates (joonis 3).

Riis. 3. Kaabli rullimine tunnelis: 1 — kaablitrummel; 2 — nurgelised rullid; 3 — lineaarsed rullid; 4 — nurgarull rööbastee kurvis, 5 — tross; 6 — vintsi köis

Joonis fig. 4. Veojõuvintsiga platvormi paigaldamine ventilatsioonivõlli avasse: 1 — vints; 2 — platvorm; 3 — pagasiruumi; 4 — poorides teleskoop, 5 — põiktala, 6 — tuulutusvõll

Riis. 5. Möödasõiduploki paigaldamine trossi läbipääsuks tunnelist ja ventilatsioonišahtist: 1 — tross; 2 — põiktala; 3 — veokonks; 4 — telg; 5 — plokk, 6 — tugevdatud pagasiruum

Lahtikerimise ajal paigaldatakse kaablitrummel rööbastee ühes otsas tungrauad ja teises otsas veovints. Vintsi tross kinnitatakse kaabli otsa, tross tõmmatakse mööda marsruuti ja seejärel kantakse käsitsi kaablikonstruktsioonide määratud asukohta.

Riis. 6. Möödasõidu universaalseadme paigaldamine kaablitrassi pöördenurga all tunnelis: 1 — haarde; 2 — sektor; 3 — tugirull

Riis. 7. Möödavoolu universaalseadme paigaldamine kaabli langetamisel kaevust (ventilatsioonišahtist) tunnelisse: 1 — tugirull; 2 — teleskoopstatiiv; 3 — rull; 4 — sektor; 5 — püüdmine

Enne veeremist paigaldatakse rajale erinevad seadmed:

• vintsi köie fikseeritud suund (joonis 4) — kui tross liigub veovintsi trumlilt ventilatsioonivõllile;

• möödaviiguplokk trossi läbimiseks ventilatsioonišahtist (kaevust) ja tunnelist ventilatsioonišahti ja tunneli lae ristumiskohas (joon. 5);

• möödaviiguseadmed pöördenurkade all (joonis 6), kaablitunneli sisenemispunktides (joonis 7).

Torude ristumiskohtade ja ehitusavade olemasolul paigaldatakse spetsiaalsed seadmed kaabli sisestamiseks torusse (joonis 8) ja möödaviiguseadmed kaabli läbimiseks läbi avade (joonis 9).

Riis. 8. Seade kuni 10 kV pingega kaabli torudesse viimiseks: 1 — rull; 2 — kruvi, 3 — juhik; 4 — jalas; 5 — võttejuhend

Riis. 9. Möödavooluseade kaabli läbimiseks aukudest: 1 — vertikaalne rull, 2 — kruviklamber: 3 — raami piiraja; 4 — horisontaalne rull; 5 — fikseeritud raam; 6 — kõhukinnisus; 7 — liigutatav raam; 8 — sein

Horisontaalselt piki konstruktsioone paigutatud kaablid on kindlalt fikseeritud otspunktides, trassi käänakutes, mõlemal pool kaablikäänakut, pistikute ja otsakonnektorite ning kõrvaklappide juures. Iga kaablikonstruktsiooni külge kinnitatakse vertikaalselt piki konstruktsioone ja seinu paigaldatud kaablid.

Kinnituskohtadesse plii- või alumiiniumkestaga soomustamata kaablite, metallist kandekonstruktsioonide ja metallklambriga tuleb mantli kaitseks paigaldada elastsest materjalist (plekk, lehtpolüvinüülkloriid) tihendid paksusega vähemalt 1 mm. mehaaniliste vigastuste eest.

Soomustamata plastkestaga kaableid saab kinnitada ilma tihenditeta klambritega (klambritega).Tunnelisse pandud kaablite metallist soomus peab olema korrosioonivastase kattega.