Jaotusvõrkude elektripaigaldistes 0,4 — 10 kV lülitamise korraldamine
Seadmed töökorras
Jaotusvõrkude elektriseadmed (elektriliinid, trafod, lülitusseadmed, releekaitse- ja automaatikaseadmed jne) võivad olla töökorras, remondi-, reserv-, automaat-reservi, toitega. Ilmselgelt määrab seadmete tööoleku lülitusseadmete asend, mis on ette nähtud nende välja- ja sisselülitamiseks pinge all ja töörežiimis.
Seade loetakse töötavaks, kui sellele vastavad lülitusseadmed on sisse lülitatud ning toiteallika ja elektrivastuvõtja vahele on tekkinud suletud elektriahel. Klapid ja torupiirajad, instrumenditrafod ja muud seadmed, mis on kindlalt (ilma lahklülititeta) ühendatud toiteallikaga ja pinge all, loetakse kasutusel olevateks.
Kui seade on lülitusseadmetest lahti ühendatud või vooderdatud ja ette valmistatud vastavalt Ohutuseeskirja nõudele tööde tegemiseks, siis olenemata selles remonditööde tegemisest loetakse see hetkel remondis olevaks.
Seadmed loetakse reservis olevaks, kui need on lülitusseadmete abil välja lülitatud ja neid on võimalik nende lülitusseadmete abil käsitsi või telemehaanilise seadme abil tööle panna.
Seade loetakse automaatreservi kuuluvaks, kui see on lülitusseadmetega välja lülitatud, omab sisselülitamiseks automaatset ajamit ja on automaatsete seadmete toimel kasutusele võetav. Seade loetakse pingestatuks, kui see on lülitusseadmete abil ühendatud toiteallikaga, kuid ei tööta (toitetrafo ilma koormuseta; elektriliin on ühendatud ainult ühelt poolt ja teiselt poolt lülitusseadmega lahti ühendatud jne).
Iga releekaitse- ja automaatikaseade võib olla sisselülitatud (käivitatud) ja väljalülitatud (väljund) olekus. Releekaitse- ja automaatikaseade loetakse töötavaks, kui selle seadme väljundahel on ühendatud seadme juhtelektromagnetitega sisse- või väljalülitamiseks, kasutades lahutusseadmeid (ülekatted, töökontaktide džemprid).
Releekaitse- ja automaatikaseade loetakse lahtiühendatuks, kui selle seadme väljundahel on lülitusseadme juhtsolenoididest lahutusseadme abil lahti ühendatud.Seadmete üleviimine ühest tööseisundist teise toimub operatiivse ümberlülituse tulemusena, mille viivad läbi operatiivväljameeskondade (OVB) töötajad, samuti operatiiv-remondi- ja muud operatiivtööle lubatud töötajad.
Seadmete tööseisundi muutus võib toimuda ka releekaitse- ja automaatikaseadmete aktiveerimise tulemusena jaotusvõrkude töös esinevate erinevat tüüpi häirete korral.
Elektriseadmete jaotusvõrkude tööseisundi muutusi normaaltöö ajal, samuti likvideerimisel, avariijuhte juhib jaotusvõrgu piirkonna dispetšer, kelle operatiivjuhtimises see seade ning releekaitse ja automaatika seadmed asuvad.
Operatsioonijuhtimine tähendab siin seadmete haldamise meetodit, mille puhul elektripaigaldiste lülitamist saab teostada ainult jaotusvõrkude piirkonna dispetšeri korraldusel ja dispetšeri määratud järjekorras. Ja ainult hädaolukorras, kui elektripaigaldise pinge eemaldamise viivitus on seotud ohuga inimeste elule või ohuga seadmete ohutusele (näiteks tulekahju korral), on operatiivpersonal lubatud, vastavalt kohalikele juhistele teostama jaotusvõrkude dispetšeripiirkonna operatiivjuhtimise all olevate seadmete vajalikud seiskamised ilma tema korraldust saamata, kuid teavitades dispetšerit kõigist esimesel võimalusel tehtud toimingutest .
Mõnel juhul võivad 0,4 kV pingega seadmed, olenevalt side olemasolust jaotusvõrgu piirkonna dispetšeriga, elektripaigaldiste territoriaalsest asukohast, võrguskeemidest ja muudest tingimustest, olla jaotusvõrgu kapteni töökontrolli all. saidil (või muul personalil, kellel on operatiivtoe õigused) ja samal ajal jaotusvõrkude dispetšeripiirkonna operatiivjuhtimises.
Jaotusvõrgu piirkonna dispetšeri operatiivtoetus on ka seadmete haldamise viis, mis läheb madalamatelt tasanditelt personali operatiivjuhtimisse. Kõik selle juhtimismeetodiga lülitused tehakse alles pärast dispetšeri nõusoleku (loa) saamist. lülitusjaotusvõrkude pindala, mille järjestuse määrab iseseisvalt seadmete üleandmise eest vastutav personal.
Energiakeskustes asuvad seadmed on reeglina PES dispetšeri operatiivkontrolli all. Seetõttu toimub jaotusvõrku toitvate liinide remondi- ja sisselülitamine, samuti energiakeskuste seadmete töörežiimide muutmisega seotud ümberlülitused PES-i dispetšeri juhtimisel. Sellisel juhul lepib PES-i haldaja jaotusvõrgu piirkonna haldajaga eelnevalt kokku jaotusvõrke varustavate liinide välja- ja sisselülitamise toimingute järjekorra ning seejärel annab jaotusvõrkude haldaja korralduse lülituda Jaotusvõrkude RP, RTP, ZTP ja TP "tema" alluvatele operatiivpersonalile.
PES-i dispetšeri ja jaotusvõrkude piirkonna dispetšeri operatiivjuhtimises ja operatiivjuhtimises olevate seadmete loetelu, samuti dispetšerkontrolli alumises etapis personali operatiivjuhtimisele üle antud seadmete loetelu. , on kehtestatud PES-i korraldusega. Nii saab jaotusvõrkude elektripaigaldiste seadmete iga elementi operatiivselt kontrollida ainult üks inimene: PES-i dispetšer, jaotusvõrgu piirkonna dispetšer, objektimeistrid jne.
Elektriliinid (sideliinid), mis ühendavad kahe kõrvuti asetseva jaotusvõrgu võrke ja neid, mis ületavad nendevahelist territoriaalset piiri, on reeglina jaotusvõrkude ühe piirkonna dispetšeri operatiivkontrolli all ja samal ajal — muu jaotusvõrkude piirkonna dispetšeri tegevusalas.
Selle töösuhete meetodi puhul järgitakse seadmete juhtimise tsentraliseerimise põhimõtet ning arvestatakse sideliinide tööseisundite mõju kahe jaotusvõrgu režiimile ja töökindlusele.
Vahetuse korralduse annab võrgu jaotuspiirkonna dispetšer operatiivpersonalile otse või sidevahendite kaudu. Tellimuse sisu määrab dispetšer, kes võtab arvesse ülesande keerukust, sidevahendite töökindlust, elektripaigaldiste vaheliste teede seisukorda ja muid tellimuse täitmist mõjutavaid tingimusi.
Käskkirjas määratakse kindlaks toimingute eesmärk ja järjekord.Releekaitse ja automaatika skeemide sisselülitamisel kutsutakse välja ühenduse nimi, automaatseade ja teostatav toiming. Tellimuse saanud isik on kohustatud seda kordama ja saama kinnituse, et sai tellimusest õigesti aru.
Selline protseduur on soovitatav, kuna kordamise puhul saab võimalikuks vastastikune kontroll ja vea õigeaegne parandamine, kui seda teeb tellimuse andja või vastuvõtja.
Mõlemad operatiivläbirääkimistel osalejad peavad selgelt mõistma kavandatud toimingute järjestust ja mõistma, et nende teostamine on lubatud vastavalt vooluringi olekule ja seadmete töörežiimile. Seadmete töörežiimi tuleks reeglina kontrollida enne ümberlülitamise algust ja ka nende ajal (võimaluse korral), et vältida raskete töörežiimide (ülekoormused, pinge kõrvalekalded nimiväärtusest) tekkimist, jne). n. .).
Operatiivpersonali saabunud korraldus fikseeritakse operatiivlogis, toimingute järjekorda kontrollitakse võrgulõigu tööskeemi järgi, millele tuleb tellimuse vastuvõtmise hetkel märkida lülitusseadmete asukohad. Teine ATS-i isik peab olema kursis saadud tellimuse sisuga, kui ta on üleminekuga seotud.
Eelseisvate toimingute järjestus ei tohiks tekitada kahtlusi nende elluviimiseks valmistuvates isikutes. Operatiivpersonalil on keelatud jätkata neile arusaamatute korralduste täitmist.
Nagu näitab praktika, ei tohiks jaotusvõrkude piirkonna dispetšer saada töökoha ettevalmistamise ja töötamise luba samaaegselt üleminekukorralduse andmisega. Töökoha ettevalmistamise ja tööle lubamise luba tuleb väljastada pärast operatiivpersonali teavitamist ülemineku lõpuleviimisest vastavalt eelnevalt saadud korraldusele.
Märgime ka asjaolu, et kui korraldus on operatiivpersonali kätte saanud, ei saa ta selles enam muudatusi teha, samuti keelduda selle täitmisest, välja arvatud juhud, kui dispetšeri korralduse täitmine seab ohtu inimeste elud ja turvalisuse. varustusest. Käsu täitmisest keeldumisest (tulenevalt ettenägematust olukorrast) teavitab operatiivpersonal kolimiskorralduse andnud dispetšerit.